Sageli muudavad soojasillad seinte niiskumist. Tagajärjeks on hallitus, seened, kontrollimatu soojakadu ja konstruktsiooni kahjustus. Kuid see on välditav - Soojasildade alased lahendused.
Mis on soojasillad?
Soojasilda tuntakse ka külmasillana. See tähendab seinaosa, mille soojuse ülekandetegur on märksa suurem kui külgnevatel elementidel. Tagajärjeks on, et kui temperatuur hoones ja väljas on erinev, tekib punkt- või lineaarjahtumine. Sellised lekked põhjustavad sooja kontrollimatut väljapääsemist. Kui antud veeauru rõhu puhul ületab temperatuur kastepunkti, võivad seinad märguda, mille tagajärjeks on muud mehhaanilised kahjustused.
Soojasildade erinevad liigid
Täpsuse huvides tuleb vahet teha:
- Lineraased sillad tekivad seal, kus soojustus puudub, on lünklik või erineva paksusega. Neid iseloomustab pidev ristlõige teatud pikkuses, mis tekitab kahemõõtmelise (2D) soojavoo. Kriitilised kohad on välisseinte talad, akna- ja ukseavad, sillused ja alumised pinnad.
- Punktsillad esinevad seal, kust pääseb läbi palju soojust, kuna soojustuskiht läbib kinnitusdetaili kaudu välisseina. Sel juhul on tegemist kolmemõõtmelise (3D) soojavooga. Punktsillad võivad esineda näiteks vaheseinte ankrute juures.
- Materjalisillad tekivad erineva soojusjuhtivusega materjalide ühinemiskohtades. Teiste sõnadega seal, kus sellised materjalid tungivad hoone väliskestast osaliselt või täielikult läbi või kus materjal on ebaühtlase paksusega. See võib juhtuda peaaegu kõigis suurte hoonete ehitusvuukides. Materjalisillad võivad tekkida koos geomeetriliste sildadega.
- Geomeetrilised sillad tekivad konstruktsioonielementides nende geomeetria muutumise tagajärjel, üldiselt nurkades või karniisides, näiteks fassaadil.
- Konvektsioonisillad esinevad seal, kus lekked põhjustavad ehituslemendi temperatuuri langemist.
Soojasildadest ülevaatamise põhjused
Te võite endalt küsida: kui kõik need asjad on teada, kuidas saavad siis soojasillad ikka esineda? Miks ei kasutata alati vastavaid lahendusi? Sellel on mitmeid põhjusi.
Projekteerimise etapil on asi dokumentatsioonis. Plaanid sisaldavad harva detailide jooniseid, eriti selliseid, mis kujutavad soojustuse õiget paigaldust soojakadude piirkonnas. Detailid võivad olla viletsasti joonistatud või mitte sisaldada teavet soojustusmaterjali liigi ja eripärade kohta.
Ehituse etapil võib esineda hoone konstruktsiooni kuju ja orientatsiooni või akende jaotuse ja suurusega seotud vigu. Kõige rohkem ähvardavad soojasillad konstruktsiooni sõlmi. Just seal kohtuvad hoone erinevad elemendid: katuse ja siseseinte rõdu ja katuse, keldriseinte ja laeliistu ühenduskohad, samuti aknaavad, karniisid ja sillused.
Kus nad esinevad ja kuidas neid vältida:
- Aknaavad, uksed ja sillused: tagage ümber kogu hoone õige paigaldus. Samuti tehke õigesti silluse soojustus ja siseelementide (aknalauad) vuugid. Sõltuvalt välisümbrise konstruktsioonist on oluline õige puusepatöö. Siia kuuluvad õiged ühendused, eriti soojusallika juures.
- Sillused ja karniisid: ebapiisavalt soojustatuna võivad nad põhjustada suuri soojakadusid. Ühekihiliste seinte puhul peab karniisi pind olema seinapinnast laiem, et oleks ruumi sobiva paksusega soojustuse jaoks. Teine lahendus on paigaldada seina sisse valmis soojustuselemendid või seintega samast materjalist valmiselemendid. Kolmekihiliste seinte karniisid peavad toetuma seina sisekihile ja nad tuleb soojustada koos kandekihiga.
- Rõdud: seal esinevad soojasillad kõige sagedamini. Rõdud, mis on hoone laiendus, katkestavad soojustuse, kuid soojasilla mõju saab muuta minimaalseks konstruktsioonilise lahenduse abil. Selleks võivad olla spetsiaalsed rõduankrud või rõdu postidele toetamine. Siis saab rõdu enne hoone ehitamist punkthaaval kinnitada.